Peaaegu igaüks on ChatGPT-d või mõnda teist AI-tööriista vähemalt korra proovinud. Paljudel jääb mulje, et see on huvitav, aga igapäevatöös eriti ei aita. Tekst tuleb liiga üldine, faktid on vahel valed ja lõpuks on kiirem ise kirjutada.
See kogemus on mõistetav. Enamasti on põhjus selles, kuidas tööriista kasutatakse.
Tühjalt lehelt alustamine ei säästa aega
Kui iga kord tuleb AI-le nullist selgeks teha, kes sa oled, mida teed, mis toonis kirjutad ja milline peab tulemus olema, kulub juhiste kirjutamisele peaaegu sama palju aega kui tööle endale. Aega hakkab säästma alles siis, kui see taust on kord korralikult paika pandud ja iga järgmine kord saab sellele toetuda.
Kõige rohkem aega ei kulu kirjutamisele
Väikeettevõttes ei võta kõige rohkem aega tavaliselt üks suur töö. Aega võtavad väikesed korduvad asjad: andmete ümbertõstmine, sama info sisestamine mitmesse kohta, meeldetuletused ja ülevaadete kokkupanek. Neid ei lahenda üksik vestlus AI-ga. Need lahendab töövoog, kus andmed liiguvad ise.
Vale tööriist valele ülesandele
AI on tugev mustandite, kokkuvõtete ja teksti korrastamise juures. Arvutamises, faktides ja otsustes vajab see kontrolli. Kui AI teeb tööd, mis eeldab täpsust ja keegi tulemust üle ei vaata, tekivad vead, mille parandamine võtab rohkem aega kui algne töö.
Andmed, mida ei tohiks jagada
Paljud kasutavad AI-tööriistu isikliku kontoga ja sisestavad sinna kliendiandmeid, lepinguid või hinnapakkumisi teadmata, kuidas neid andmeid hiljem kasutatakse. Ettevõtte jaoks on see risk, millest omanik sageli ei teagi.
Milles on vahe
Ettevõtted, kus AI päriselt aega säästab, ei kasuta tingimata paremaid tööriistu. Neil on läbi mõeldud, millist tööd AI teeb, kuhu tulemus liigub ja kes selle üle vaatab. Selline seadistus võtab alguses aega ja oskust, aga pärast seda töötab see iga päev.
Kas mõni töö võtab iga nädal tunde?
Mõtleme koos läbi, mida saab automatiseerida ja kus AI päriselt aitab.